RFID tehnoloogia ja RFID lahendused

Juulis 2006 avaldatud uurimuses testisid kirurgid RFID lahendust vähendamaks patsientidesse unustatud kirurgiliste seadmete ja tampoonide hulka.

Kuigi selline RFID kasutusala võib tunduda väga äärmuslik on patsientidesse unustatud tampoonide ja esemete probleem väga reaalne. USAs loetakse standartse ohutusnõudena enne ja pärast operatsiooni lõppu üle kõik operatsioonil kasutatavad seadmed, vatitupsud ja sidemed, välistamaks nende unustamist patsientide sisemusse. Vaatamata sellele jääb aastas patsiendi sisse ligikaudu 1500 operatsiooni käigus kasutatud eset.

Vahemikus 2000 - 2006 on taoliste “unustamiste” tõttu kaotanud oma elu 57 inimest.

Uurimuses osalesid patsiendid vabatahtlikult. Sellel ajal kui patsiendi juures viibis ainult 1 arst, sisestas ta patsiendi organismi RFID kiibiga märgistatud eseme või tampooni. Teise arsti ülesanne oli enne patsiendi kinniõmblemist RFID lugejaga skännida patsient üle, et teha kindlaks, kas tema sisemusse on RFID kiipidega märgistatud esemeid jäetud või mitte. Kusjuures antud kiip võis olla, aga ei pidanud olema sisestatud patsiendi organismi.

RFID süsteemi abiga suudeti patsientide sisemusest leida 100% “kadunud” esemetest.

Hetkel takistab taolise süsteemi laialdamast kasutuselevõtmist süsteemi kallidus. Testis kasutatavad kiibid olid tehtud spetsiaalselt sellised, et neid saaks kasutada ka pärast desinfitseerimist. Samuti kiibistati kõik esemed käsitsi. Reaalsuses kasutavad aga suuremad haiglaid miljoneid tampoone aastas - nende kiibistamise aeg ja hind kujuneb suhteliselt kalliks.
Eesmärgiks on see, et juba tootja tasemel kiibistatakse kogu vajaminev inventur - see viiks alla hinnad ja hoiaks kokku kiibistamisele kuluvat aega.

RFID seadmete tootja Symbol tuli välja RFID lugejaga, mis on spetsiaalselt mõeldud laotõstukitele, roklatele, kiletamismasinatele ning teistele loaseadmetele.

Võimalus RFID lugejat kasutada loas juba olemasolevate seadmete juures hoiab kokku tunduvalt väärtuslikku laopinda, vajamata selleks eraldi spetsiaalset ala või portaali RFID lugejale. Selline võimalus kiirendab ka kauba liikumisprotsessi, kuna lugemine toimub paralleelselt mõne muu tegevusega ning selleks ei ole vaja kogu toodete voogu mingi eraldiseisva RFID lugeja väljast läbi liigutada. Muidugi ei võtaks niivõrd ruumi ja aega lao sisse- ja väljasõidu juurde paigaldatav RFID lugejaga värava- ehk portaalilahendus, kuid kauba jälgimine lao siseselt oleks ilma natukenegi lisapinda ja -aega võtmata küllaltki keerukas. Võimalus kasutada mitmeid RFID lugejaid ühe hoone, tootmis- või pakkeliini piires, vajamata selleks lisaruumi või aega, parandab tunduvalt toodete jälgitavust terves tarneahelas või siis ka ainuüksi konkreetse lao piires.

Tolmu ja veekindlasse korpusesse suletud 2. generatsiooni RF5000 nime kandva mobiilse lugeja vastupidavust löökidele ja raputustele on testitud küllaltki ekstreemsetes tingimustes, mis ületavad tunduvalt tavapärased olud, mis lugejat laotööl ümbritsevad. Lugeja kannab IP66 tähist, mis näitabki seadme täielikku tolmukindlust ja kaitstust liikuvate osade eest, ning taluvust väga tugevale veesurvele. Kuna tegemist on mobiilse lugejaga, siis on see varustatud laetava vooluallikaga. Voolutarbe vähendamiseks on lugeja varustatud sensoritega, mis lülitavad lugeja välja kui läheduses ei ole kiibistatud objekte või lugeja ise ei ole liikumises. RF5000 suhtlus muu süsteemiga käib täiesti juhtmevabalt ning lugejat on võimalik kasutada koos Symbol VC5090 sõidukitele mõeldud pardaarvutiga, mis teeb sellega opereerimise veelgi lihtsamaks.

RF5000 lugejat on enda lahendustes juba kasutanud paljud Symboli partnerid nagu Creative Concepts Software Inc,
Xterprise Incorporated, Rush Tracking Systems and epcSolutions Inc.

Allikas: RFIDNews

Seitseteist raamatukogu Hamburgis saavad uue RFID tehnoloogial põhineva laenutus- ja inventarihaldussüsteemi. Kasutusele tulevad RFID lugejaga iseteenindusterminalid, RFID turvasüsteem ja suure läbilaskevõimega RFID väravad, mis muidugi eeldab, et kõik laenutatavad esemed on varustatud RFID kiibiga.

Lahenduse teostajaks on valitud ülemaailmne sellealaste terviklahenduste pakkuja FKI Logistex. Uus süsteem võimaldab kiiremat töövoogu raamatukogu siseselt, täpsemat arvepidamist inventari üle (raamatud, ajakirjad, CD-d, DVD-d, videokassetid jne) ja kiiremat raamatute väljaandmise ja vastuvõtmise protsessi, ühesõnaga kiiremat teenindust ning mugavust nii raamatukogu töötajatele kui klientidele. Lisaks eelnevale saab uuest lahendusest ka standard ja pilootprojekt teiste Saksamaa raamatukogude laenutamise-, töö- ja inventarivoo haldamise automatiseerimisel.

Iseteenindus

Iseteeninduse tähtsaks osaks on Library Mate terminalid, mille abil on võimalik laenajal raamatud tagastada ilma raamatukogutöötaja abita. Terminalil on kaardilugeja tagastaja liikmekaardi tarvis, puutetundlik ekraan aitamaks kasutajal tagastusprotsessi läbi viia ning printer, mis väljastab tagastuse lõpus vastava kviitungi. Terminalid ise on lukustatavate ratastega, mille abil on võimalik neid lihtsalt ümber paigutada.
Raamatute tagastamiseks sisestab kasutaja raamatud ükshaaval terminali avavusest sisse, kus need mõõda linti liiguvad RFID lugeja väljast läbi. RFID lugeja teeb andmebaasi märke, et vastav raamat on tagastatud, ning aktiveerib uuesti ka kiibi, mis raamatukogus olles täidab ka turvaelemendi rolli. Õnnestunud vastuvõtust annab masin märku, misjärel võib uue raamatu terminali sisestada.

Raamatute sorteerimine

Terminalis kiibilt saadud ID alusel otsitakse andmebaasist välja ka raamatu asukoht, peale mida raamat liigub edasi FKI Logistex Compact Sorter sorteerimismasinasse. Viimane suunab raamatu õigele lindile, mis kannab selle edasi juba kindla osakonna sorteerimispunkti.

Täislahendus

Lisaks eelmainitule kuuluvad sama projekti alla ka turvasüsteem, koos RFID lugejatest turvaväravatega, esemete kiibistamise süsteemid, ning raamatukogu töötajatele mõeldud RFID terminalid, mis võimaldavad korraga läbi lasta ja lugeda suurel hulgal kiibistatud esemeid nii raamatukogu siseselt kui ka välja-ja sissetoomisel.

Samalaadse verstaposti võiks ju Eesti Rahvusraamatukogu teistele Eesti suurematele raamatukogudele eeskujuks maha panna.

Allikas: Self-Service

Tarkvara-, muusika- ja filmipiraatlusega võitlemisel astutakse uusi samme!

Nimelt plaanib Warnerile, Disneyle, Foxile ja paljudele teistele filmi- ja muusikastuudiotele ning tarkvaraettevõtetele andmekandjaid tootva Riteki tütarettevõte U-Tech Taiwani liinidel tootma hakata DVD, CD, Blu-ray(BD) kui ka HD DVD-sid, millele juba tootmisel RFID kiip sisse ehitatakse. Tegu on “chip-on-disc” süsteemiga, mis ongi suunatud eelkõige nimetatud valdkondades laialdaselt vohava piraatluse tõkestamiseks. Kiipe hakatakse paigaldama nii ühekordsete kui korduvkasutatavate plaatidele ning kiibi enda väljatöötajaks on RFID tehnoloogiat arendav ettevõte IPICO. Tegu on passiivkiipidega, mis ei vaja sisemist vooluallikat, neid on võimalik lugeda 6m kauguselt ning kuni 1000 tükki minutis.

Lisaks piraatluse tõkestamisele oleks tootjatel tänu “chip-on-disc” süsteemile võimalik plaatide teekonda jälgida tootmisliinist kuni müügiketi lõppastmeteni. Piraatlusega võitlemise põhifaas seisneb aga RFID kiibiga varustatud plaadi mahamängimisel. Selleks plaanitakse tulevikus lugemisseadmete varustamist RFID lugejaga, mis saaks ka üheks osaks DRM(Digital Rights Management) süsteemist.

Seadmetesse paigaldatud RFID lugeja hakkab enne plaadi mängimist kontrollima plaadi sees olevat kiipi, õigemini infot sellel. Kui plaat on kopeeritud või seda üritatakse mängida “vales” regioonis, ühesõnaga kui mängija ei saa plaadi kiibilt oodatud “vastust”, siis plaadimängija lihtsalt keeldub seda mängimast. Süsteemi teeb veel turvalisemaks asjaolu, et seadmetes olev RFID lugeja ja andmekandjal oleva kiibi vaheline sobivus- ehk turvalisusekontroll toimub riistvaraliselt, mitte tarkvaraliselt, mistõttu ei ole tarkvaraliselt võimalik turvasüsteemist mõõda hiilida.

Pessimistlikumast küljest asjale lähenedes on aga ammu levinud seadmete püsivara(firmware) modifikatsioonid ning pole välistatud seegi, et viimasele lisaks saab uut tuult tiibadesse “tinutuskolviga piraatide” kogukond, kes RFID lugeja seadmest tagatipuks veel lahti ka ühendavad. Seega U-Tech’i esindaja väide, et “chip-on-disc” tehnoloogia likvideeriks piraatluse nii meelelahutus- kui IT-tööstuses, on liialt ennatlik. Tõenäolisemaks võib pidada nende lootust, et “chip-on-disc” kontseptist saab peagi ülemaailmne standard.

Kuna U-Tech hetkel isegi ettevõtmist pikemalt ei kommenteeri, siis jääb üle vaid projekti kohta lisainformatsiooni oodata.

Allikas: vnunet.com

Lisaks erinevatele tehnika- ning majanduse valdkondadele on üha laieneva kasutusalaga RFID innovatiivne tehnoloogia jõudnud ka otseselt poliitikasse. Siinkohal ei ole tegu mingisuguse salajase jälgimis- või lindiskandaaliga, vaid täiesti legaalse tuvastamissüsteemiga. Nimelt on selle tehnoloogia võtnud kasutusele Rootsi parlament(Riksdag), täpsemalt on RFID tehnoloogiat rakendatud nende uues hääletussüsteemis.

Kasutatud on RFID seadmetega tegeleva ettevõtte ACG Identification Technologies HF Multi ISO lugejad, mis toetavad nii ISO14443A/B, ISO 15693, ISO 18000-3, I-CODE kui ka NFC standardeid ning lisaks suudavad need lugejad toimida edukalt ka metallilises keskkonnas. Süsteemi teise poolena on kasutusel Mifare RFID kiipkaardid, mis ei vaja lugejaga suhtlemisel lähikontakti. Kiipkaardid on parlamendi liikmetel juba varasemast olemas ning neid kasutatakse hoone sissepääsul isiku tuvastamiseks ning läbipääsu tagamiseks.

Uue hääletamissüsteemi tarvis on riigikogusaali paigaldatud mitmeid RFID lugejaid, mis katavad lugemisalaga kogu saali. Kui seni on tulnud igaühel 349 parlamendi liikmest hääletada temale kindlaksmääratud koha pealt, siis nüüd plaanitakse selline kord tühistada, ning lubada liikmetel hääletamist läbi viia suvalise koha pealt saalis, kuna uus süsteem seda väga edukalt võimaldab. Selline muudatus ning uus RFID tehnoloogil põhinev süsteem teeb hääletusprotsessi tunduvalt efektiivsemaks ja kiiremaks ning tagab ka suurema kindluse, et saadud hääl pärineb õigelt liikmelt.

Selline innovatiivne samm näitab nii heakskiitu RFID tehnoloogiale ning samas seab teistele ka lati vähekene kõrgemale. Nüüd jääb vaid oodata kuniks Toompea, Eesti Vabariigi Valitsus või mõni muu institutsioon millegi huvitavaga sellest vallast välja tuleb, sest rootslastele ei tohi väga palju edumaad anda - e-riik ja e-valitsus ikkagi!

Allikas: RFID WEBLOG

Maailmas valmistatud RFID kiipide arv 25-kordistub aastaks 2010, jõudes vähemalt 33 miljardini.
Aastal 2005 toodeti RFID kiipe rohkem kui 1,3 miljardit. See teeb keskmiselt iga kuue inimese kohta 1 kiibi.
Eeldatavalt on RFID kiipide tootmine suures osas mõjutatav erinevate turusegmentide poolt. Näiteks alates aastast 1991 on RFID kiipe kasutatud autovõtmetes vargusevastaste seadmetena. Hetkel on hinnanguliselt kasutuses üle 150 miljoni RFID kiibiga võtme. Selle näitajaga oldi kuni lähiajani kindel turuliider.

Järgnevate aastate suurim RFID kiipide nõudluse mõjutaja on logistika, mille jaoks on RFID kiibi hind langenud vajalikule tasemele, et seda saab kasutada tarneahela efektiivsemaks muutmisel.

Allikas: EETimes.com